Veebruaris saavad perearstid hakata oma nimistute riskigruppi kuuluvaid patsiente COVID-19 vastu vaktsineerima kutsuma. Perearst Piret Rospu seletab lahti mõned olulised teemad, mida võiks vaktsineerima minnes arvesse võtta ja mõned, mida on lihtsalt hea teada.

Riskigruppide vaktsineerimisega alustamisest antakse avalikult teada meedias ja selgitatakse ka, millised riskigrupid parasjagu vaktsineerima on oodatud. Kui esimesed grupid on päris lihtsasti mõistetavad (üle 80-aastased inimesed, üle 70-aastased krooniliste haigustega inimesed, üle 70-aastased inimesed), siis järgmised grupid on suuremad ja mitte nii hästi paari sõnaga kirjeldatavad.

Kui kord jõuab järgmise sihtgrupini, saadetakse sinna kuuluvatele inimestele teavitus eesti.ee e-mailile. Harilikult ei käi inimesed igapäevaselt oma eesti.ee aadressi vaatamas, aga praegu on piisavalt aega kontrollimaks, kas eesti.ee aadress on igapäevasesse postkasti ümber suunatud ja kui ei ole, siis võiks seda teha.

Perearstikeskusest helistatakse

Kui alustatakse riskigruppide vaktsineerimist, siis esialgu hakkavad perearstikeskuste töötajad oma patsientidele ise helistama ja aegu kokku leppima. Kui ühe kuu jooksul ei ole teiega vaktsineerimise aega kokku lepitud, siis helistage ise perearstikeskusesse ja uurige, millal on lootust vaktsineerimiseni jõuda.

Andke kindlasti teada, kui te kokkulepitud ajal tulla ei saa.

Mõnikord tuleb ikka ette ootamatusi – vaktsineerima tulema pidanud inimene või tema sõidutaja jääb lähikontaktsena isolatsiooni, auto läheb katki või ei pääse suure tormi tõttu liikuma.

Vaktsineerima ei tohi tulla ägedalt haigena – perearstikeskus ei tohi muutuda nakkuse leviku sõlmpunktiks. Niisugustel puhkudel on kindlasti vaja perearstikeskust teavitada, et saaks operatiivselt kellegi teise asemele kutsuda, et vaktsiinidoosid ei läheks raisku.

Loe pikemalt:  err.ee